2

jou rahvas! kolmapäeval hakkas meil eilc keelekursus pihta, paraku piirdus see vaid tutvustava loenguga, et mis kursus endast kujutab ja kuhu me selle jooksul tripime jms. natuke näidati ka koolimaja, kus mis tunnid toimuma hakkavad. saime veel endale ÄGEDAD mapid materjalidega kaa :) 

aa me avastasime kristiga, et osalejate nimekirjas on ka veel üks eestlane, keegi mikkal? hiljem tuli välja et tegu on mihkliga :D ta on siin koos oma prutaga, teeb portugalis praktikat ja ta daam on niisama kaasas ja sai ka meiega tasuta keelekursusele. väga lambine, aga vedas tal!! ma kuulsin, et kolm sakslast, kes meie kursusel on peavad 200€ selle eest maksma, üliveider, sest nad on ainsad kes midagi maksavad. teistega rääkides selgus ka, et erasmuse stipendium on igal maal NII erinevas summas, näiteks belgia tüdruk sai eestlaste ja lätlastega võrreldes ca kolm korda väiksema summa ja need samad sakslased saavad ka üsna minimaalselt taskuraha. aga noh nad kõik ise rikkurid, niiet poh! igaljuhul, pärast seda tutvustamist oli väike siesta ja siis käisime leiriaga veits tutvumas. ronisime kohe lossi tippu ja seal oli minu arvates VAPUSTAV vaade (majade katused isegi meenutasid veic tallinnat lol)

leiria lossike kaugustes

 ou tsekkige seda tüüpi vasakul, punaste pükstega, ta on kõige kreisim kunstihing meie kursuselt, pealaele moodustunud krunn räägib juba enda eest

need kolm IMEilusat daami on vasakult võttes lätlane marta, keskel sofie, see mu endine toakaaslane ja paremal läti tüdruk olga

meie lemmikud türgi kutid koray ja ergi picitamas

vaade linnale, nats tallinn ju?

leidisin ka lõpuks ühe inimese kes jääb leiriasse ja ei tulnud siia ainult keelekursuse pärast. ta on üks prantslane marc, ta on kristi silmarõõm, hüüame nunnuks, sest ta suht sweety ja viisakas. tundub väga tarkkk, keskendub rohkem füüsikale, kui keskkonna õpingutele. aga tark tundus ta seni, kuni me ta endale kaardilugejaks võtsime :D tahtsime minna pärast lossi külaskäiku spordi muuseumisse, aga mida me ei leidnud oli spordimuuseum, seega paarutasime niisama ringi, tsekkisime linna jms. lõpuks nunnu ei tahtnud üldse koju minna, sest ta elab üksinda hostelis ja tal prolly igav kogu aeg. leppisime kokku, et lähme õhtul sööma, aga kui asjaks pidi minema, siis ta ütles feissis mulle "im eating lol". ühesõnaga ta oli valesti aru saanud plaanidest ja ennast täis söönd kogemata. meie olime aga kõhtusid tühjana hoidnud ja tahtsime ikka sööma minna. võtsime meie kallid sõbrad türgist ühes ja läksime pizzasse.

koray ja ergi :)

kutid võtsid kohe vege pizza ma mõtsin, nagu et ou mida helli poisid. aga aiiii, nad ei söö ju sealiha! me tellisime muidugi peekoniga variandi, väga mõnsa oli. boa noite, shaugen!