esmaspäeval oli plaan ca 9 ärgata, et kella 12ks rahulikult lennujaama jõuda, PARAKU avasin luugid kella 11 ajal, jooksin pessu ja peksin kohvri kokku. lisaks kiirustamisele ootas mind lennujaamas järgmine üllatus - kohver oli 3 kg lubatust raskem :D vedelike arvelt suutsin kaalu normi saada ja lõpuks checkini tehtud. kuigi kristi oli juba väravas ootamas, sain siiski piletid kõrvuti JEEEE!! jätsin siis padre ja tüdrukutega hüvasti ning läksin piiisut nukra noodiga turvakontrolli, miuuu! esimene siht oli stockholm, lend oli casual, selline 50 mindine, et sai korra õhku tõustud kui juba alla tagasi. taasiseseisvumise puhul pakuti kilu snäkke, kahjuks ei julgenud mekkida. stockis oli meil pool tundi boardinguni aega, võtsime väiksed võipsud ja läksime lennukile. lennuk oli suurim, millega ma üldse elus sõitnud olen, read olid kuuekohalised ja mingid ekraanid hüppasid ka laest välja. lend kestis ca 4 tundi.
lissaboni jõudes olime 2 h ajas tagasi reisinud ja õues oli selline kuumus ja niiskus, et hoia ja keela. :D kell oli 19 paiku ja kraadiklaas näitas ikka + 32C kreisiii. sõitsime transfeeriga kohta nimega sete rios, kus sai erinevate maaliini busside peale hüpata. meil oli nii palaf, et pidime kohvri lahti rebima ja lühkad välja otsima, sest ausõna kõigil higi toorelt VUOLAS. kell 20 saime leiria bussi peale ja teel sinna ei suutnud muud öelda, kui "KAS PORTUGAL ON TÕESTI NII ILUS vä??" sest no räigelt kaunis ikka, silmaga oli kaunim, telo väga ei capture'ind seda :( hästi mägine maa ja igalpool mägede otsas on tuulikud.
kell 22 olime leiria bussijaamas, spottisime kohe kahte teist abitut inimest, kes olid samuti ühika poole minemas. üks neist oli soome kutt matti ja teine belgia daam sofie. mattil oli teel siia kogu pagas kaduma läind, veits halb, sest siin nii palav ja ta on sunnitud juba kolmandat päeva samade riietega käima :DD jutt oli, et võtke ühikasse tulemiseks kindlasti takso, pagasi pärast ja nii. kuid eiii, matti ja sofie ütlesid, et nad teavad teed ;) persse, me paarutasime mingi pool tundi vanalinnas, 30 kilo käe otsas ja siinsed teed on väga bumpyd ja pidevalt peab mäkke ronima. igaljuhul jõudsime mingi aeg kohale :D see oli puhas rõõm. receptionis võttis meid vastu umbkeelne portugaallane, kes ei saaanud mitttte sitttagi aru. toad olid juba paika pandud neil eelnevalt, mina olin ühe sofiega ja kristi oli üksi, sest ta toakaaslane ei pidanud tulemagi. sel õhtul aga tube vahetada ei õnnestunud, sest see local kutt ei mõistnud sõnagi. igaljuhul me olime üsna surnud, seega tahtsime kohe tuduuuuuu. aa enne käisime korra linnapeal söömas ka ja siis jalutasime koju, käisime pesus ja tõmpasime kerra. mu toakaaslane oli nats imelik :DD peksis kogu oma pagasi mööda tuba laiali ja siis lambist juba norskas. hommikul ärkasin ta häälitsuste peale.. aga noh sitta kah.
järgmisel hommikul läksime kohe international office'isse, mis asub meie ühika kõrval, et arvutid intranetiga varustada. selleks ei anta mitte wifi parool, vaid me pidime oma rüperaalid kuskile it-ruumi viima, et mingi kutt seal neti peale häkiks. vägaa veider :D sama tehti teludega. saime ka toad vahetatud. sofie võttis uudist üsna raskelt vastu. küsis kohe "when are you going to move your stuff??" ja tõstis kapist mu kabjad välja ja laamendas niisama. kolisin ennast ümber ja siis üks saksa tüdruk pakkus välja, et võiks plääžile minna. me naised kohe käpad, panime uimahousut selga ja läksime kesklinna bussijaama.
leiria kesklinn
meiega oli veel kaks kutti saksamaalt, see saksa daam dani, kaks läti piffi ja sofie. rand on ca 25 km kaugusel. jõudsime kohta nimega são pedro de moel ja ei osanud oodatagi miskit, kõik arvasid, et casual rannake, aga eiiiiiiii, ülepea lained ja metsik ookean möllas ikka seal.
tagantpoolt dani, alex, sofie, kristi jallud
sweetyd lifeguardi kutid :p
casual laineke
veike eine
nendele tuleks peale vajutada, et miskit näeks
rannas oli selline 20 meetrine ala, kus vetelpäästjate valvsa pilgu all võis vees seista, sest ega seal sulpsata niisama ei saanud, lihtsalt seisad ja ootad seal laineid. mõni laine tuli ikka pähe kinni, nii et kukkusid pikali :D ja siis mõne lainega võis mingi lambi tüübi kand sulle näkku lennata jne. kõige hullem kui see sool sulle silma läheb ja sul on läätsed!! the pimedus ja valud on tulemus. tõmbasime ennast magevee dushi all puhtaks ja viskasime liivale siruli. tore oli ja seda seni, kuni järsku tuleb laine ja kõik su asjad üle ujutab :DD õnn, et telo ellu jäi. rätik ja jalanõud läksid pisut mahakandmisele, aga õnneks riided olid kotis ja jäid kuivaks. mõnel käis ikka kogu varandus soola vee seest läbi. ühesõnaga see oli kõige vägevam rand kus ma elus olnud olen. 9, 10 aeg jõudsime kojuuu ja tegime leboooo. aeg räiiigelt lendab siin!
No comments:
Post a Comment